TÖÖLEVÕTMISE TEADAANNE PE/342/2026/S/ITEC

AJUTINE TEENISTUJA

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna projektijuht

(AD 7)

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi töölevõtmise teadaande lisas esitatud juhend Euroopa Parlamendi korraldatavates valikumenetlustes osalevatele kandidaatidele. 

Juhend on töölevõtmise teadaande lahutamatu osa ning aitab mõista valikumenetluse reegleid ja kandideerimise korda.

SISUKORD

A.                TÖÖÜLESANDED JA KANDIDEERIMISTINGIMUSED

B.                MENETLUS

C.               KANDIDEERIMINE

LISA:          JUHEND EUROOPA PARLAMENDI KORRALDATAVATES VALIKUMENETLUSTES OSALEVATELE KANDIDAATIDELE

A. TÖÖÜLESANDED JA KANDIDEERIMISTINGIMUSED

1.            Üldine teave

Euroopa Parlament on otsustanud korraldada menetluse infotehnoloogia ja küberturvalisuse peadirektoraadi (DG ITEC) ühe ajutise teenistuja ametikoha (palgaastmel AD 7) täitmiseks. 

Otsitakse IKT-valdkonna projektijuhti. 

Leping sõlmitakse tähtajatult. Töölevõtmine toimub palgaastme AD 7 esimesele järgule, mille puhul on põhipalk 7646,86 eurot kuus. Nimetatud töötasult peetakse kinni Euroopa Liidu maks ja muud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt ette nähtud maksud. Töötasu on vabastatud riiklikest maksudest. Edukas kandidaat võidakse võtta tööle ka muule palgajärgule olenevalt tema töökogemusest. Põhipalgale lisanduvad teatavatel tingimustel ka hüvitised.

Euroopa Parlament rakendab võrdsete võimaluste poliitikat ja võtab kandideerimisavaldusi vastu, diskrimineerimata kandidaate soo, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu, pereolude või muul alusel.

2.    Tööülesanded

Infotehnoloogia ja küberturvalisuse peadirektoraat (DG ITEC) osutab Euroopa Parlamendi õigusloome- ja haldustegevuse toetamiseks kõiki vajalikke IT-teenuseid. Ta arendab ja haldab mitmekeelset institutsioonisisest töökeskkonda ning tagab, et parlamendiliikmetel ja töötajatel oleks igal ajal ja kõikjal turvaline juurdepääs olulistele dokumentidele ja teabele. Lisaks vastutab DG ITEC parlamendi IT-süsteemide kavandamise, väljatöötamise ja haldamise eest kooskõlas innovatsioonistrateegiaga, mis vastab parlamendiliikmete, fraktsioonide ja teiste peadirektoraatide vajadustele. 

DG ITEC jälgib ka parlamendi IT- ja telekommunikatsioonitaristu turvalise ja kestliku tehnilise strateegia rakendamist. Lisaks haldab ta parlamendi dokumentide koostamist ja elektroonilist levitamist ning teeb koostööd väljaannete talitusega õigusaktide ja muude dokumentide ametlikuks avaldamiseks. 

Projektijuhi töökoht on Brüsselis, kuid ta peab korrapäraselt sõitma parlamendi kolme tavapärase töökoha (Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg) vahel ja ka mujale. Projektijuht teeb tihedat koostööd DG ITECi kõrgema juhtkonna ja eri osakondadega, samuti teiste peasekretariaadi peadirektoraatidega ja vajaduse korral Euroopa Parlamendi liikmetega. Projektijuht peab tegema koostööd ka väliste teenuseosutajatega. 

Ametikoha nõuded:

·         teadmised ja arusaamine andmehaldusest ja andmevalitsemisest ning teabevahetuse ja muutuste juhtimise kogemus;

·         teadmised FAIR-andmete ja avaandmete põhimõtetest, linkandmetest ja semantilistest tehnoloogiatest, nagu RDF-kolmikubaas ja SPARQL;

·         ontoloogiate ja graafandmebaaside loomise ning SHACLi kaudu tehtava andmehõive kogemus;

·         põhjalikkus, diskreetsus ja head analüüsioskused, planeerimis-, korraldus- ja teabevahetuse (sh dokumentide koostamise) alased oskused;

·         diplomaatia, paindlikkus ja kohanemisvõime mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas;

·         algatusvõime, motivatsioon, vastupidavus ja võime suhelda tõhusalt inimestega kõigil tasanditel, sealhulgas väliste sidusrühmade ja teenuseosutajatega;

·         suutlikkus tegeleda paljude ja sageli keeruliste teemadega ning töötada tihti pingelises tempos nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.

Parlamendi juhtorganite ja projektijuhi ülemuste kehtestatud programmide ja prioriteetide kohaselt täidab projektijuht järgmisi peamisi ülesandeid:

-          töötab välja ja rakendab parimaid tavasid institutsiooni andmehalduse ja andmevalitsemise alal;

-          töötab välja andmepoliitika ja arendab asjakohaseid andmeprotsesse;

-          teeb järelevalvet selliste andmeprojektide üle nagu Euroopa Parlamendi andmekataloogi haldamine ja arendamine, toetab andmekasutajate ja andmete omanike kaasamist ning täiustab selle sisu ja funktsioone;

-          töötab välja andmehalduse uusi vahendeid ja funktsioone;

-          kohaldab andmemodelleerimise ja -töötluse rakenduslikke standardeid, haldab võrdlusandmeid ja ontoloogiaid teadmiste esitamise süsteemides, tegeleb andmete linkimisega ning tagab andmekvaliteedi ja -tervikluse;

-          kavandab andmehaldusega seotud teavitamisalgatusi ja aitab neid ellu viia;

-          tagab kohalike andmekorrespondentide rühma kaudu sidusrühmade kaasamise peadirektoraadi tegevusse ja tegevuse nendega kooskõlastamise;

-          töötab välja semantilisi sõnastikke, määrab kindlaks dokumendivorminguid ja edendab avaandmete algatusi suurema kooskõla saavutamiseks teiste ELi institutsioonidega;

-          analüüsib ja koostab kasutajanõuete uuringuid või asjakohasel juhul teeb selliste uuringute koostamise üle järelevalvet;

-          koostab teostatavusuuringuid, pakub välja ja/või rakendab sobivaid tehnilisi lahendusi andmehaldusvahendite jaoks;

-          paigutab personali vastavalt töökoormusele ja projektide edenemisele;

-          koostab väga tehnilist laadi valdkondades pakkumuse esitamise ettepanekuid ja võtab nende suhtes järelmeetmeid;

-          seirab, koordineerib ja kontrollib projektide eelarve ja lepinguliste küsimuste haldamist;

-          levitab suuniseid, eesmärke, juhiseid ja teavet;

-          nõustab juhtkonda ja kolleege projektijuhi vastutusvaldkondades;

-          esindab meeskonda IT-teenuste ja -strateegiaga seotud koosolekutel, töörühmades ja otsustusfoorumitel;

-          hõlbustab tehniliste ja mittetehniliste sidusrühmade koostööd.

3.            Kandideerimistingimused 

Kandidaat peab kandideerimisavalduse esitamise tähtpäeval vastama järgmistele üld- ja eritingimustele.

a)      Üldtingimused

Vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõikele 2 peab kandidaat

–         olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik,

–         omama kõiki kodanikuõigusi,

–         olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ette nähtud kohustused,

–         tal peavad olema tööülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused.

b)      Eritingimused

i)       Nõutav kvalifikatsioon

·         Lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajalike ülikooliõpingute nominaalkestus on vähemalt neli aastat,

või

• lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom, ja vähemalt üheaastane asjakohaste tööülesannetega (A osa punkt 2) seotud töökogemus, kui ülikooliõpingute nominaalkestus on vähemalt kolm aastat. See tööaasta ei lähe A osa punkti 3 alapunkti b alapunktis ii nimetatud nõutava töökogemuse kestuse arvutamisel arvesse.

Nii liikmesriigis kui ka kolmandas riigis välja antud diplomeid peab tunnustama ELi liikmesriigi ametiasutus, näiteks haridusministeerium.

Kui diplom on välja antud kolmandas riigis, peab kandidaat koos kandideerimisavaldusega esitama tõendi diplomi samaväärsuse kohta ELis välja antud diplomitega. Kui kandidaadil ei ole kandideerimisavalduse esitamise ajal tõendit diplomi samaväärsuse kohta ELis välja antud diplomitega, peab ta lisama tõendi selle kohta, et ta on esitanud asjaomasele riigi ametiasutusele taotluse selle saamiseks. Enne töölevõtmist peab ta tõendi diplomi samaväärsuse kohta ELis välja antud diplomitega igal juhul esitama. Lisateavet kolmandate riikide kvalifikatsioonide tunnustamise kohta leiate ENIC-NARIC võrgustike veebisaidilt aadressil https://www.enic-naric.net. 

ii)         Nõutav töökogemus

Pärast valikumenetluses osalemiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamist (vt eespool punkt i) peab kandidaat olema omandanud järgmise töökogemuse:

·         vähemalt nelja-aastane töökogemus A osa punktis 2 kirjeldatud tööülesannetega seotud valdkonnas. Neist kaks aastat peab moodustama töökogemus liikmesriigi haldusasutuses või Euroopa Liidu institutsioonis või organis. 

iii)     Keeleoskus

Kandidaat peab tundma põhjalikult (vähemalt tasemel C1) ühte Euroopa Liidu ametlikest keeltest (1. keel), st bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keelt,

ja

oskama rahuldavalt (vähemalt tasemel B2) inglise või prantsuse keelt (2. keel).

2. keel peab olema 1. keelest erinev.

Kandidaat, kes ei ole kandideerimisvormil märkinud 2. keeleks inglise või prantsuse keelt, arvatakse valikumenetlusest välja.

Teenistuse huvidest lähtudes otsustati, et selle valikumenetluse puhul saab 2. keeleks valida inglise või prantsuse keele. IKT-valdkonna projektijuht vajab oma tööülesannete täitmiseks selliseid spetsiifilisi oskusi nagu analüüsi-, dokumentide koostamise, tehnilise järelevalve ja haldusjuhtimise oskus. Uued töötajad peavad olema võimelised neile antavaid ülesandeid mõistma, probleeme lahendama ja parlamendiväliste partnerite ning juhtkonna ja kolleegidega tulemuslikult suhtlema.

Neist kahest keelest vähemalt ühe oskus on hädavajalik selleks, et töötaja saaks täita oma kohustusi, võttes arvesse teenistuse vajadusi, eelkõige vajadust tööasjus tulemuslikult suhelda sidusrühmadega, kes kasutavad peamiselt inglise või prantsuse keelt. See on hädavajalik DG ITECi eesmärkide saavutamiseks ja projektide elluviimiseks, sest inglise ja prantsuse keel on peadirektoraadi peamised töökeeled. 

Prantsuse keel on kõige sagedamini kasutatav suhtluskeel selle peadirektoraadi üksustes ja üksuste vahel, kuhu edukas kandidaat tööle võetakse. Inglise keelt kasutatakse kõige sagedamini suhetes teiste DG ITECi direktoraatide, teiste peadirektoraatide ning parlamendi poliitiliste ja haldusorganitega, eelkõige dokumentide koostamisel ja strateegilistes aruteludes. 

Inglise ja prantsuse keelt kasutatakse ka koosolekutel, koolitustel ja seminaridel, kus tööle võetud kandidaat aktiivselt osaleb. Hea prantsuse keele oskus on oluline ka eeskirjade täielikuks mõistmiseks. Lisaks peab edukas kandidaat koostama dokumente ja uuringuid ning haldama keerukaid projekte ning kõigil neil puhkudel tuleb teavet edastada selgelt ja täpselt. Paljud parlamendisisesed ja -välised teatised ja menetluseeskirjad on kättesaadavad eeskätt inglise või prantsuse keeles. Seetõttu on hea inglise ja/või prantsuse keele oskus otsustava tähtsusega, et tagada täpne tõlgendamine, nõuete täitmine ja kvaliteetne töö.

DG ITEC paneb suurt rõhku oma töötajate tulemuslikule teabevahetusele, et tagada sujuv koostöö ja tõhus tegevus. Seetõttu nõutakse kõigis DG ITECi asutusesisestes ja -välistes vaba ametikoha teadetes, et kandidaadid valdaksid väga hästi ühte neist kahest keelest ja oskaksid tööalaseks kasutamiseks piisaval tasemel ka teist keelt. Vilumus vähemalt ühes neist keeltest võimaldab edukal kandidaadil täita ülesandeid tõhusalt mitmesugustes keelelistes kontekstides ning integreeruda täielikult Euroopa Parlamendi mitmekesisesse ja mitmekeelsesse keskkonda.

B. MENETLUS

Kandidaadid valitakse välja kvalifikatsiooni ja katsete põhjal.

1.         Osalema lubamine ja kvalifikatsiooni hindamine (1. etapp)

a)      Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab nimekirja kandidaatidest, kes on esitanud nõuetekohase kandideerimisavalduse ettenähtud tähtpäevaks ja vastavad A osa punkti 3 alapunktis a sätestatud üldtingimustele. Nimekiri ja kandideerimisdokumendid edastatakse valikukomisjonile.

Valikukomisjon tugineb oma otsustes ainult kandideerimisavalduses toodud teabele, mille kohta on kandideerimisavalduste esitamise tähtpäevaks koos kandideerimisvormiga esitatud tõendavad dokumendid (üksikasjalikumat teavet leiate Euroopa Parlamendi korraldatavates valikumenetlustes osalevatele kandidaatidele mõeldud juhendi punktis 3.3).

b)      Valikukomisjon vaatab esitatud tõendavad dokumendid läbi, et kontrollida, kas kandidaadid vastavad A osa punkti 3 alapunktis b sätestatud eritingimustele.

c)      Valikukomisjon hindab eelnevalt kindlaks määratud hindamistabeli põhjal valikumenetluses osalema lubatud kandidaatide kvalifikatsiooni ja koostab nimekirja, kuhu kantakse kuus sobivat parima tulemuse saanud kandidaati, kes kutsutakse katsetele. Kui viimasele edasipääsukohale kvalifitseerub võrdväärselt mitu kandidaati, kutsub valikukomisjon nad kõik katsetele.

Kandidaatide kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmisi aspekte:

-­   asjakohased diplomid ja kutsekvalifikatsioonid;

-­   töökogemus projektijuhtimise alal, eriti IT-projektide juhtimise, sidusrühmade juhtimise ja strateegiliste dokumentide koostamise kogemus;

-­   teadmised IT-rakendustest ja koostööplatvormidest;

-­   töökogemus tarkvaraarenduse, süsteemitaristu ja andmebaaside mõistmisel;

-­   tegevusanalüüsi oskused ning teadmised tegevusvajaduste kogumise, dokumenteerimise ja tehnilisteks lahendusteks muutmise kohta;

-­   töökogemus andmehalduse ja andmevalitsemise, andme- ja avaandmete põhimõtete, linkandmete ja semantiliste tehnoloogiate alal ning nende kõigi mõistmine;

-­   töökogemus ontoloogiate ja graafandmebaaside loomise ning SHACLi kaudu tehtava andmehõive alal;

-­   töökogemus meeskondade juhtimisel, ülesannete delegeerimisel ja selle tagamisel, et projektid viiakse lõpule õigel ajal ja eelarve piires;

-­   praktiline kogemus IT-hankemenetluste toetamisel või läbiviimisel, sealhulgas suhtlemine väliste müüjatega ja osalemine lepingute üle peetavatel läbirääkimistel;

-­   kogemus IT-teenuse või -funktsiooni esindamisel valdkonnaülestes töörühmades, komisjonides või koordineerimisstruktuurides.

Kandidaate hinnatakse nende kogu punktisumma alusel, et teha kindlaks nende sobivus ametikohale. 

Punktiskaala: 0–20.

Kandidaadile antakse e-posti teel teada, kas valikukomisjon otsustas ta kandideerimistingimustele vastavuse ja kvalifikatsiooni hindamisel antud punktide alusel katsetele lubada või mitte.

2. Katsed (2. etapp)

Katsed toimuvad kandidaadi kandideerimisavalduses märgitud 2. keeles (inglise või prantsuse keel). Et hinnata kandidaatide teadmisi, oskusi ja võimet täita eespool kirjeldatud tööülesandeid, korraldab valikukomisjon järgmised katsed.

Kirjalik katse

Kirjalik katse, mille eesmärk on hinnata kandidaadi strateegilise mõtlemise, planeerimise ja probleemi lahendamise oskust, mis on seotud A osa punktis 2 kirjeldatud ülesannetega, ning teksti koostamise oskust.

Katse kestus: kuni 90 minutit.

Punktiskaala: 0–20 (nõutav minimaalne punktiarv: 10).

Suuline katse

Vestlus valikukomisjoniga, et hinnata kogu kandideerimisavalduses esitatud teavet arvesse võttes kandidaadi sobivust ametikohale ja tema suutlikkust täita käesoleva töölevõtmise teadaande A osa punktis 2 kirjeldatud tööülesandeid.

Katse maksimaalne kestus: kuni 45 minutit.

Punktiskaala: 0–40 (nõutav minimaalne punktiarv: 20). 

Kandidaadile saadetakse aegsasti enne katsete toimumist juhised, sealhulgas selle kohta, kas katsed tuleb teha internetis või parlamendi ruumides. Saadud juhiseid tuleb täpselt järgida. Kui kandidaat ei järgi juhiseid või ei käitu nende kohaselt, arvatakse ta kohe valikumenetlusest välja. 

3.         Sobivate kandidaatide nimekirja koostamine

Valikukomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja, kuhu kantakse tähestikulises järjekorras nende kolme kandidaadi nimed, kes kogusid menetluses (kvalifikatsiooni hindamine ja katsed) kõige rohkem punkte, tingimusel et nad said mõlemal katsel vähemalt minimaalselt nõutava arvu punkte. Kui viimasele nimekirja pääsemise kohale kvalifitseerub võrdväärselt mitu kandidaati, kantakse nad kõik nimekirja. 

Kandidaate teavitatakse tulemustest kirjalikult.

Sobivate kandidaatide nimekiri kehtib 31. detsembrini 2029. Nimekirja kehtivust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega pikendada. Sellisel juhul antakse sellest nimekirja kantud kandidaatidele teada.

C. KANDIDEERIMINE

Kandideerida tuleb platvormil Apply4EP: https://apply4ep.gestmax.eu/search

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi juhend Euroopa Parlamendi korraldatavates valikumenetlustes osalevatele kandidaatidele.

Kandideerimisavalduse esitamise tähtaeg

21. aprill 2026 kell 12.00 (keskpäev) Brüsseli aja järgi.

Kui kandidaat on kandideerimisavalduse kinnitanud, saadetakse talle automaatselt kättesaamiskinnitus.

Valikumenetlust käsitlev suhtlus peaks toimuma ainult Apply4EP konto kaudu.

Palume kandidaatidel valikumenetluse asjus MITTE HELISTADA.

Kandidaadi ülesanne on korrapäraselt kontrollida oma Apply4EP kontol märgitud e-posti aadressil sissetulevaid e-kirju.